Autor: Violetta Riidas • 13. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Astma on laste seas kõige levinum krooniline haigus. Eestis tehtud uuringute andmetel esineb astmat 5–10 protsendil koolilastest ja 3–7 protsendil eelkooliealistest. Kuigi lastel esineb astmat sagedamini kui täiskasvanutel, on just alla viieaastaste laste astma immunopatoloogia ja selle eagrupi ravi kohta tõenduspõhiseid uuringuid vähe.

Selles vanuses lastel ei saa haiguse diagnoosimisel ja jälgimisel kasutada abistavaid kopsufunktsiooniuuringuid. Kuna astma diagnoosimiseks ei ole ühte kindlat meetodit ning väikelapse astmat iseloomustab haiguse heterogeensus, ongi eriti keeruline astmat diagnoosida esimesel viiel eluaastal. Eelkõige väikelastel tuleb diferentsiaaldiagnostikas arvesse võtta ka teisi pikaleveninud köha ja korduvalt bronhiobstruktsiooni põhjustavaid haigusi. Seetõttu on astma diagnoosi sageli võimalik panna alles pikaajalise jälgimise ja ravitõhususe hindamise alusel.Kuna eri vanusegruppides avaldub haigus erinevalt, on juhendis välja toodud vanusepõhised diagnostilised ja ravistrateegiad ning võimalikud uurimismeetodid.