Tänaseks päevaks on tõenduspõhine
meditsiin kummutanud mitmed haiguste ja ravimisega seotud müüdid. Sellele
vaatamata on ikkagi levinud arvamused sellest, et august on kirurgiliseks raviks
sobimatu kuu, suitsetamisest loobumine põhjustab tervise halvenemist ning et
astma on noorte inimeste haigus ja hingeldus vananemise loomulik osa.

Epidemioloogilistest uuringutest nähtub, et astma esinemissagedus vanemaealistel (üle 65 a) ei erine ülejäänud vanusegruppidest (1-3). Olgugi, et astma esmaseid ilminguid on sagedamini kuni 15 eluaastani (4), võib haigus avalduda mistahes vanuses, ka üheksandal ja kümnendal eludekaadil.

Astma, mis kestab lapseeast, on enamasti stabiilne. Seevastu vanemas eas tekkinud (>40 a) haigus on raskema kulu ja progresseeruva loomusega, seda eriti naistel (5-7). Täiskasvanuea astma esinemissageduses on märkimisväärsed soolised erinevused.

Alates 20-st eluaastast põevad astmat ligi kaks korda sagedamini naissooesindajad, menopausiks on haigestunute hulk meestega võrreldes muutunud kolmekordseks. Miks on naiste haigestumus suurem ja haigus raskema kuluga (hinnatakse haiglaravi vajaduse ja suremuse alusel), ei ole veel täpselt teada, kuid võimalikuks põhjuseks arvatakse olevat meessuguhormooni, testosterooni, kaitsvat ning naissuguhormooni, östrogeeni, põletikku aktiveerivat ja bronhiaalset hüperreaktiivsust suurendavat toimet (6).

Paljud inimesed peavad vanemas eas tekkivaid sümptomeid vananemise puhusteks normaalseteks nähtusteks. Tuleb arvestada asjaoluga, et vanemaealised, erinevalt noortest, ei pruugigi tunnetada hingamisteede läbitavuse häiret ehk obstruktsiooni või kaevata köha, hingeldushooge ja vilinaid rinnus, sest on sellega pikkade aastate jooksul lihtsalt ära harjunud (8).

Astmasümptomite mittetundmisel vanemas eas on mitmeid elueaspetsiifikast johtuvaid põhjuseid nagu kognitiivse funktsiooni alanemine, sotsiaalne isolatsioon, depressioon ja haigussümptomite seletamine teiste teadaolevate haiguste, südame isheemiatõve, kroonilise südamepuudulikkuse või rasvumisega (3).

Vananemine on loomulik protsess. Täiesti tavapärasena väheneb eaga inimese kopsufunktsioon. Langus on väljendunum meestel (9-10). Muutus iseenesest on tingitud mitmetest anatoomilistest ning füsioloogilistest teguritest: vananedes väheneb rindkereseina liikuvus, alaneb hingamislihaste jõudlus ja kopsude elastsete kiudude hulk, suureneb kopsude jääkmaht (11).

Vananemisele iseloomulikuks nähtuseks loetakse ka immuunfunktsiooni halvenemist. Sagedased infektsioonid, autoimmuunsed- ja kasvajalised haigused ning organspetsiifilised põletikulised haigused, nagu astma, tekivad vanemas eas tõenäoliselt just immuunvananemise tulemusena (5,12). Erinevalt varase algusega astmast, on hilise algusega astma (>40 a) puhune hingamisteede põletik domineerivalt neutrofiilne, eosinofiilide roll vähene ja allergilise sensibiliseerumise osakaal tagasihoidlik.

Vananemisega seostatavad muutused ning vanemaealiste astma patogeneesi eripärad (hingamisteede neutrofiilne põletik, ägenemised sagedastest respiratoorsetest infektsioonidest , rasvumusest põhjustatud põletikulised ja mehaanilised muutused) on põhjuseks, miks hilisema algusega haigus reageerib halvemini astma peamistele ravimitele, bronhilõõgastitele ja glükokortikosteroididele (9,12).

Astma diagnoosimisepeamiseks meetodiks täiskasvanueas on spiromeetria bronhodilataatortestiga. Haiguse raskuse ning kontrolli kriteeriumid on kõikidel vanusegruppidel ühtsed.

Vananemisega kaasnevad muutused on üheks põhjuseks, miks bronhodilatatoorne test salbutamooliga ei pruugi täita astmale vajalikke väärtusi. Sellepärast soovitatakse vanemaealiste testimisel kasutada bronhilõõgastite, salbutamooli ja ipratroopiumbromiidi kombinatsiooni, kuid arvestades, et toime maksimum saabub siis alles 30. minutiks.

Patsiendi üldseisund, kognitiivne funktsioon võivad samuti oluliselt mõjutada spiromeetria informatiivsust. Ära ei tohi unustada, et bronhilõõgastile mittereageeriv obstruktsioon ei pruugi olla seotud ainult suitsetamise ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega , vaid püsiobstruktsiooniga kulgeva astmaga, emfüseemiga (nt seniilne emfüseem), trahheobronhiaalse kasvajaga või hoopis bronhiektaasidega.

Spiromeetrial mõõdetavad parameetrid, forsseeritud eluline maht (FVC) ja esimese sekundi forsseeritud maht (FEV1) võivad olla vähenenud ka kardiovaskulaarse haiguse tõttu. Astma diagnoosi täpsustamiseks võib vajalikuks osutuda veel kopsumahtude mõõtmiseks sobiv pletüsmograafia ja kopsude difusioonivõime määramine. Bronhoprovokatsioontesti kasutatakse vanemaealiste astma diagnoosimisel suhteliselt harva (5,8).

Vanemaealiste astma ravi probleemid algavad elukeskkonna kontrollist, jätkuvad ravimi toimeaine ja inhalaatori tüübi valikul. Kuna vanemad inimesed veedavad suurema osa ajast tubasena, siis on äärmiselt oluline luua neile võimalikult tervislik, suitsu-, allergeenide (koduloomad, närilised, prussakas, hallitusseened)- ning niiskuskahjutuse vaba elukeskkond (5,9,13).

Ravimite valiku põhiprintsiibid on kõikidele ühtsed, kuid vanematel inimestel tuleb arvestad mõnede eriaspektidega. Osteoporoosi riski tõttu tuleb just selles vanusegrupis ja eriti naistel kasutada ettevaatlikkusega süsteemset ja suures annuses (>1000 mcg päevaannuse kohta beklometasooni ekvivalendis) inhaleeritavat glükokortikosteroidi (8).

Bronhodilateerivas (10-20 mg/l) kontsentratsioonis teofülliin võib olla vanematele inimestele kliiniliselt oluliste kõrvaltoimetega, halvendada reflukshaigust, suurendada käte värisemist ning põhjustada unetust ja segadust. Sellest tulenevalt soovitatakse kasutada väikeseid annuseid (vereseerumi kontsentratsiooni soovitav vahemik 5-10 mg/l), mille juures avaldub tõhusamalt teofülliini põletikku kontrolliv toime (5,14).

Kuigi inhaleeritavad pikatoimelised beetaadrenergilised ja antikoliinergilised ravimid parandavad kopsufunktsiooni võrreldes teofülliiniga efektiivsemalt, võivad need ravimigrupid vanematel inimestel olla seotud kardiovaskulaarse haigestumisega ja kardiaalse äkksurmaga.

Risk on suurem kaasuva koronaarhaiguse, beetaadrenergilistest ravimitest ja tiasiiddiureetikumidest tingitud hüpokaleemia, suitsetamisega seotud karboksühemogloniini hulga suurenemise ning astma ägenemisega kaasneva hüpokseemia korral (5, 15). Seetõttu tuleks ka need ravimid lisada raviskeemi alles siis, kui ollakse veendunud, et monoteraapia inhaleeeritava glükokortikosteroidiga või kombinatsioon antileukotrieeniga osutub kontrolli mõistes ebaefektiivseks.

Inhalaatori tüübi valikul tuleb arvesse võtta patsiendi õppimis- ja sooritusvõimet. Üldine jõuetus, käte kohmakus, liigesdeformatsioonid või väljendunud treemor võivad olla tõsiseks takistuseks ükskõik millise inhalaatorite käsitsemisel. Sellistel puhkudel tuleks eelistada ravimiinhalatsioone nebulisaatoriga või suukaudset ravi.

Inhalaatorite kasutamise koolituse käigus tuleb veenduda, et inimene suudab iseseisvalt inhalaatorist annuse vabastada ja korrektse tehnikaga sisse hingata. Õpetatud tehnikat soovitatakse kontrollida patsiendi igal järgneval visiidil.

Varem mainitud psühhomotoorsed ja kognitiivsed häired võivad mõjutada nii inhalaatorite valikut kui patsiendi ravisoostumust. Need patsiendid, kes ei tunneta haiguse sümptomeid, ei pea enamasti vajalikuks ka end ravida. Seda arusaama ei ole kerge muuta, eriti vanemas eas.

KASUTATUD KIRJANDUS:
1.U.S.Census Bureau. U.S population projections. http://www.census.gov/population/www/projections/. Accessed 14 Aug 2009
2.Moorman JE, Rudd RA, Johnson CA et al. National surveillance for asthma: United States, 1980-2004. MMWR Surveill Summ 2007;56:1-54
3.Braman SS. Asthma in the elderly. Clin Geriatr Med, 2003;19:57-75
4.Yunginger JW, Reed CE, O`Connell EJ et al. A community-based study of the epidemiology of asthma. Incidence rates.1964-1983 .Am Rev Resp Dis 1992;146:888-894
5.Charles ER. Asthma in the elderly: Diagnosis and Management. J Allergy Clin Immunol. 2010; 126(4):681-687
6.Real FG, Svanes C, Omenaas ER et al. Lung function, respiratory symptoms, and the menopausal transition. J Allergy Clin Immunol 2007;121:71-80
7. McHugh MK, Symanski E, Pompeii LA et al.Prevalence of asthma among adult females and males in the Unated States: results from the National Health and Nutrition Examination Survey (NHANES), 2001-2004. J.Asthma 2009;46:759-766
8. Enright PL The diagnosis and management of asthma much tougher in older patients. Curr Opin in Allergy and Clin Immunol 2002;2:175-181
9. King MJ, Hanania NA. Asthma in the elderly: current knowledge and future directions. Curr Opin Pulm Med, 2010;16:55-59
10.Sharma G, Goodwin J. Effect of aging on respiratory system physiology and immunology. Clin Interv Aging 2006;1:253-260
11.Braman SS, Hanania NA. Asthma in older adults. Clin Chest Med 2007; 28:685-702
12.Sameer KM. Allergy and Asthma in the elderly. Semin Respir Crit Care Med 2010; 31(5):587-595
13.Coelho C, Steers M, Lutzler P et al. Indoor air pollution in old people`s homes related to some healt problems: a survey study. Indoos Air 2005; 15:267-274
14.Barnes PJ.Theophylline: new perspectives for an old drug.Am J Respir Crit Care Med 2003; 167:813-818
15.Cazzola M, Impreatore F, Salzillo A et al.Cardiac effects of formoterol and salmeterol in patients suffering from COPD with preexisting cardiac arrhythmias and hypoxemia.Chest 1998; 114:411-415

Artikkel ilmus 19. aprilli Meditsiiniuudiste paberlehes.