Lisaks sellele pöördus isa koos lapsega samas küsimuses pediaatri poole, kes kahtlustas, et vigastused on tekkinud seoses lapse seksuaalse väärkasutusega. Pediaater võttis lapselt vereproovid ning tegi pildid ilma lapse vanemate juuresolekuta ning hoolimata asjaolust, et isa oli eelnevalt avaldanud, et mistahes proove või toiminguid võib lapsele teha vaid tema ema juuresolekul või otsesel nõusolekul. Mõni päev hiljem vaadati laps tema ema nõudmisel läbi ka dermatoloogi poolt.
Dermatoloog diagnoosis lapsel harvaesineva nahahaiguse. Tulenevalt eeltoodust väljastas pediaater kirjaliku seisukoha, mille kohaselt ei ole enam alust kahtlustada lapse seksuaalset väärkasutust ning isa kohtumist lapsega ei ole vaja täiendavalt piirata.