Autor: Triin Tabur • 1. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Psühhiaatrilise teenuse pakkumine lastele on ebapiisav
ÜRO peaassamblee poolt 20.11.1989 vastu
võetud ja Eesti Vabariigi suhtes 20.11.1991 jõustunud lapse õiguste
konventsiooni artikkel 24.1 kohaselt tunnustavad osalisriigid lapse õigust
võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Ükski
laps ei tohi ilma jääda õigusest niisugustele tervishoiuteenustele.
Selge on see, et konventsiooni norm ei puuduta ainult õigust kohasele perearstiteenusele või vaktsineerimistele ehk somaatilisele tervishoiule. Alaealistele peavad olema asjakohaselt kättesaadavaks tehtud ka nende vaimse tervise vajadustest tulenevad teenused. Kui üldiselt laste füüsilise tervise hoid on Eestis korraldatud rahuldavalt, siis laste vaimse tervise eest on hoolt kantud tunduvalt vähem.
Õiguskantsler on laste vaimse tervise teenused oma teravdatud tähelepanu alla võtnud paari viimase aasta jooksul. Külastatud on nii SA Tallinna Lastehaigla psühhiaatriateenistust, SA Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku lasteosakonda, SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku lasteosakonda kui ka Tallinna Laste Turvakeskust. Kontrollkäikude tulemusel on selge, et lastele erinevate psühhiaatriliste teenuste – olgu see siis kas aktiivravi või tugi/sotsiaalteenused – pakkumine Eestis on ebapiisav.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!