Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sundravi saanu kaebas riigi Euroopa kohtusse
Euroopa inimõiguste kohus võttis menetlusse
patsiendi kaebuse Eesti riigi vastu, kirjutas Eesti Päevaleht.
Euroopa Inimiõiguste Kohus (EIK) leiab,
et kui isiku vaimset seisundit tahetakse kohtumenetluse käigus kindlaks
teha, siis tuleb see soov esiteks isikule edastada ja andma talle
ka võimaluse vabatahlikult protsessis osaleda.
ÜRO peaassamblee poolt 20.11.1989 vastu
võetud ja Eesti Vabariigi suhtes 20.11.1991 jõustunud lapse õiguste
konventsiooni artikkel 24.1 kohaselt tunnustavad osalisriigid lapse õigust
võimalikult heale tervisele ning ravivahenditele ja tervise taastamisele. Ükski
laps ei tohi ilma jääda õigusest niisugustele tervishoiuteenustele.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla
psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo sõnul ei too tahtest olenematu ravi
kliinikule sentigi kasumit, kirjutas Eesti Päevaleht.
Psühhiaatriakliinikutes on tänavu kevadel
nii palju patsiente, et kasutusele on tulnud võtta välivoodid. Järjest enam aga
vajavad psühhiaatrilist abi lapsed, kelle hulk on masu ajal haiglates
kolmekordistunud.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.