Autor: Violetta Riidas • 21. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

EHN direktor Susanne Løgstrup ütles, et kui toiduainetele ei ole märgitud selget teavet toitainete sisalduse kohta, siis ei teki tarbijatel teadlikkust toiteväärtusest, eriti soola ja küllastunud rasvhapete sisaldusest.EHN toetab toiduainete märgistamisel peamiste näitajate välja toomist, mis annavad teavet rasva, küllastunud rasvhapete, suhkru, soola ja energiasisalduse kohta. Samuti soovitakse kohustuslikku „valgusfoorisüsteemi“ paigaldamist toidupakendite esiküljele.Toiduainetetööstus soovib märgistamisel kasutada soovitusliku päevamäära (GDA) süsteemi, mis toob välja keskmise päevase energiavajaduse ning annab sellele vastavad protsendimäärad konkreetses tootes.Tervise ja tarbijaühingud on aga seisukohal, et tarbijate jaoks on selline süsteem liialt keerukas, samas kui lihtne värvidel põhinev teave on selgelt mõistetav. Samuti on ühingud vastu toodete sildistamisele väidetega, nagu „madala rasvasisaldusega“, kui samal ajal on tootes tavapärasega võrreldes suurem soola- või suhkrusisaldus. „Toiduainetetööstus peab pidama piiri reklaamimise ja erinevate väidete välja toomisega ning andma selle asemel isikutele sellist teavet, mis on arusaadav. Oluline on, et tarbijad saaksid aru, mida nad ostavad. Kui tootjad ei soovi tegelikku teavet avaldada, siis on see ebaaus käitumine,“ sedastas Løgstrup.