Raporti kohaselt ei jõua enamik vaesuse vähendamise ja arengu programme vaimse tervise häiretega isikuteni. Näiteks 75-85% abivajajatest ei oma mingit juurdepääsu vaimse tervise teenustele. Vaimsed ja psühhosotsiaalsed kõrvalekalded seonduvad koguni 90% ulatuses töötusega. Lisaks ei pakuta sihtgrupile ka hariduslikke ja ametialaseid programme, mis võimaldaks neil rakendust leida.
Raporti kohaselt peavad poliitikategijad vaimse tervise ja psühhosotsiaalsete häiretega isikute vajadustele senisest tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama ja seda eriti järgmistes valdkondades: