Autor: Kadi Heinsalu • 12. oktoober 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elulugu: Helli Kelk Tartu arstidünastia liikmena
Seeniorkirurgide sarja 6. loos saab sõna
Tartu arst Helli Kelk, kelle abikaasa on arst ja kaks poega
samuti kirurgid. Tööka arstina leiab dr Kelk, et oli muu hulgas
ka viimane ametlik arst-volontäär Eestis, kes nõustus tegema tööd
kliinikumi kirurgiaosakonnas palgata - ametikohta pärast ülikooli lõpetamist
lihtsalt kohe ei olnud.
Helli Taevola Kelk (sünd Kliimann, eestindatult Lehtsaar): olen sündinud 1. dets. 1934 Tartumaal, Meeksi vallas, Meerapalus käsitööliste peres kolmanda lapsena. Pere asus Tartusse elama 1935. aastal ja olen elanud samas linnas käesoleva ajani. Kooliteed alustasin 1942.a. Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis, mis asus Riia tänaval (praeguse Kohtumaja kohal) ja hävis pommitamisel. Edasi tulid erinevad Tartu koolid. Keskkooli lõpetasin 1953 hõbemedaliga. Vene keele lõpueksam oli „4".
Õpingute jätkamine ülikoolis oli vanemate kindel soov ja isiklik tahtmine. Vanem õde õppis juba ülikoolis ajalugu. Eriala valik oli minu jaoks lihtne - ei olnudki konkureerivat soovi, tahtsin saada arstiks, kirurgiks. 1953. aastal immatrikuleeriti mind Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna raviosakonna üliõpilaseks ilma sisseastumiseksamiteta, hõbemedal aitas.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!