Autor: Triin Tabur • 2. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Vähiravis on järjekorrad sageli väga pikad ja patsient peab kaua ootama. Esiteks juba kindlat teadmist, kas tal on vähk või ei ole,» rääkis Eesti Patsientide Esindusühingu jurist Eve Pilt. «Lisaks peab patsient ootama ravijärjekorda.» Sageli on haiguse kulg aga väga kiire ja paar kuud ootamist võib vähihaigele elu maksta. Pilt tõi näiteks naise, kes suve lõpus endal vähki kahtlustama hakkas, aga kontrolli pääses alles novembris, kirjutas Postimees.ee.

Et inimesed kiiremini ravile pääseks, tegi Eesti Patsientide Esindusühing oktoobri keskel sotsiaalminister Hanno Pevkurile ettepaneku, et lisaks kahele suuremale regionaalhaiglale võiks vähihaigeid edaspidi ravida ka keskhaiglates üle Eesti. See tähendab, et praegustele ravikeskustele Tallinnas Põhja-Eesti regionaalhaiglas ja Tartu Ülikooli kliinikumis lisanduksid Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla, Lääne-Tallinna ning Ida-Tallinna keskhaigla.