LTKH alustas kehavälise viljastamisega

Riigikogu sotsiaalkomisjonis menetluses oleva eelnõu järgi muudetakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadust nii, et viljastamisprotseduuri tegev arst otsustab ise, kas naise tervis seda kannatab ega lähtu enam sotsiaalministri määruses kirjas olevast vastunäidustuste loetelust.

Eelmisel aastal teostati Eestis kokku 1966 kehavälise viljastamise (IVF) protseduuri. Embrüo siirdamise protseduure tehti 2206, mille käigus siirati kokku 4038 embrüot.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) eelmisel nädalal üles pandud sünnistatistika järgi oli mullu 388 kehavälise viljastamise (IVF) teel tekkinud rasedusest sünnitajaid, mis oli 2,4% kogusünnitajatest.

Et haigekassa (HK) eelistab haiglavõrgu arengukavva kuuluvaid haiglaid teistele teenuseosutajatele senist kogemust ja tulemuslikkust arvestamata, on kahetsusväärne ja eraldi arutelu väärt, leiab Nova Vita Kliiniku juhatuse liige Tiina Roosimägi.

Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.