Autor: Kadi Heinsalu • 14. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1. Palun öelge, kui palju on Teie võetud sünnimärkidest histoloogilisel uurimusel leitud pahaloomulisuse märke, ja kuidas olete neid patsiente edasi jälginud. Kui palju üldse olete selliseid pisioppe viimasel ajal ette võtnud?Sünnimärki ilmsete pahaloomulisuse tunnustega mina põhimõtteliselt ei puudu. Ikka ABCDE reegel- eesti keeles lahti seletatuna hinnata teravust, piire, värvust, diameetrit ja kõrgenemist. Kui sünnimärk lihtsalt segab, näiteks seda hõõrub rinnahoidja pael vm siis on põhjendatud selle ennetav eemaldamine. Minu poolt eemaldatud sünnimärgid on histoloogilisel uuringul olnud kõik Naevus pigmentosus`ed ilma pahaloomulisuse tunnusteta. Seda kõige halvemat, melanoma malignum`it ei ole uuringul diagnoositud. Teistest eemaldamist vajavatest nahamoodustistest on diagnoositud histoloogilisel uuringulpahaloomulise haigusvormina basalioomi. Teen iga kuu 2-5 naha ja nahaaluskoe moodustise eemaldamise protseduuri, aastas seega 50 piires. Basalioomi diagnoos tuleb umbes 1 kord aastas. Sellisel juhul anan saatekirja onkoloogi konsultatsiooniks ühes haiguslooga- nahamuutuse kirjeldus, foto, protseduuri kirjeldus ja histoloogia vastus. Histoloogiline uuring on võtmetähtsusega- mitte ainult diagnoos vaid ülioluline on märkus - resektsioonijooned läbivad tervet kude, väljaspool seda puuduvad pahaloomulisuse tunnusega rakud. Onkoloog on patsiendi üle vaadanud ja sellega on asi piirdunud. Teinekord on antud kolleegi poolt patsiendile kaasa tervitused oma perearstile ja tunnustus valitud käsitlustaktika suhtes. Kui pahaloomulisus uuringul puudub, nahahaav on kenasti paranenud loeme koos patsiendiga selle probleemi lahendatuks. Järgneval kohtumisel mõne teise probleemiga saab pilgu heita ka protseduuri piirkonnale.