Autor: Kadi Heinsalu • 17. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pressiteates öeldakse, et sünnitajaid esindavad pered ja ämmaemandad kutsuvad valitsust ja riigikogu üles likvideerima 10 aastat kestnud seadusvaakumit, mis kodus sünnitavatele naistele ja nende lastele legaalset abi ei taga. Juba aastal 2001 sotsiaalministeeriumis toimunud ümarlaual leppisid Eesti Kodussünnituse Toetusühing, Eesti Ämmaemandate Ühing (EÄÜ) ja Eesti Naistearstide Selts kokku kodussünnituse võimaliku korraldamise Eestis. Kümne aasta jooksul ei ole sotsiaalministeerium valmis saanud ühegi seaduseelnõuga, mis võimaldaks ämmaemandatel kodus sünnitavaid naisi legaalselt abistada. Aastal 2006 ütles õiguskantsler oma vastuses EÄÜ-le, et ei ole olemas mõistlikke põhjendusi sünnitajate vaba eneseteostuse piiramise osas ja sünnitusega seotud piirangud ei ole kooskõlas põhiseadusega. Iseseisva ämmaemandusabi teenuse reguleerimist arutanud riigikogu sotsiaalkomisjon palus oma istungil ka aastal 2008 sotsiaalministeeriumil kiiremas korras leida lahendus kodussünnituse legaliseerimiseks.

Sellegipoolest sünnitavad teadlikult kodussünnituse otsuse teinud Eesti naised ilma riigi poolse toe, tunnustuse ja pädeva professionaalse abita. See on seadnud need ligikaudu 300 naist, kes viimase 10 aasta jooksul kodus on sünnitanud, ebavõrdsesse ning ebaturvalisse olukorda võrreldes arenenud Euroopa riikide naistega. Enamuses EL riikides on kodussünnitus legaliseeritud ning riigi poolt rahastatud. Ka Maailma Terviseorganisatsioon tunnustab kodusünnitust kui turvalist valikut madala sünnitusriskiga naistele ning naise õigust valida oma sünnituse kohta.