Autor: Violetta Riidas • 9. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Haiglavõrgu reform on möödapääsmatu
Riigikontrollil valmis 2010. aasta
veebruaris auditiaruanne „Haiglavõrgu jätkusuutlikkus“, milles põhiprobleemina
nähti liiga suurt aktiivravihaiglate võrku, mis ei ole kestlik, kuna kõikidele
haiglatele ei jätku tulevikus patsiente, kvalifitseeritud arste ega raha
haiglate korrastamiseks.
Ennekõike puudutavad need probleemid maakonnahaiglaid (kohalik ja üldhaigla). Maakonnahaiglates on põhikohaga töötavate arstide osakaal aastatega vähenenud, arstide keskmine vanus (54 a) Eesti keskmisest (48 a) oluliselt kõrgem ja pensioniealiste arstide osakaal haiglatest suurim (26%). Samuti vähenes üldhaiglaga maakondades elanike arv aastatel 2001–2008 kiiremini (8%) kui Eestis keskmiselt (3%).
Samal perioodil käisid maakonnahaiglaga maakondade elanikud järjest rohkem arstiabi saamas kodumaakonnast väljas suuremates kesk- ja piirkondlikes haiglates ja seda ka ambulatoorse arstiabi korral, mis võiks loogiliselt olla just kodulähedasem arstiabi. Maakonnahaiglaga maakondades on ka personalikulude osakaal kogukäibest aastatega tõusnud ja ulatus 2008. aastal 65 protsendini.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!