Autor: Violetta Riidas • 10. märts 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saatekiri on arstidevahelise suhtluse oluline osa
Saatekiri on läbi aegade arstidevahelise
kollegiaalse suhtluse osaks. Kolleeg pöördub kolleegi poole kellel on mõnes
küsimuses suurem kogemus ja paremad võimalused haige aitamiseks ja nii
liigutakse edasi parima lahenduse suunas. Meditsiinisüsteemi motoks võiks olla
ka õige patsient õigel ajal õiges kohas. See kõik oleks ideaal, kuid reaalsus on
sageli midagi muud.
Nii kitsamate erialade arstid, sealhulgas EMO kolleegid väidavad kui ühest suust- vähemalt pooled nende patsientidest on puhtalt “perearstilikud”. Perearstina alustatakse ravi pooltel juhtudel kui seda peaks alustama vastav kitsama eriala arst. Segadus kokkuvõttes on suur ja kannatavad kõik, kõige enam patsient. Miks see nii on, prooviks sellel teemal arutada ja ehk ka mõne lahenduse pakkuda.
Iga arst on aitaja. Seda ootab patsient arstilt ja arst iseendalt. Nii püüab arst oma jõududega leida patsiendi tervisemurele lahenduse. Sagedasemad haigused esinevad sagedamini ja nii see õnnestub päris kenasti. Kui kõik klapib on võimalik perearsti poolt hästi uurida-ravida 80-94% igakuisest patsientuurist. See ongi perearsti suurim väljakutse ja töörõõm- klapitada erinevad tervisemured tervikuks, püstitada üldtunnustatud ravieesmärgid krooniliste haiguste korral ja leida parimad lahendused. Igapäevases perearstitöös võivad ette tulla järgnevad olukorrad, esitatud protsendid on väga ligikaudsed ja võivad erinevates piirkondades varieeruda.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!