Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigikontroll: tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem loomata
Riigikontrolli järelaudit näitas, et riik
ei ole mitmete aastate jooksul suutnud töötavate inimeste tervise kaitseks
töökeskkonnas sisulisi muudatusi ellu viia.
Riigikontrollil valmib märtsis audit
„Perearstiabi korraldus“, milles eesmärgiks on hinnata, kas perearstiabisüsteem
täidab oma rolli väravavalvurina, teatas asutus.
Käesoleva aasta III kvartalis toimus kõige
rohkem tööõnnetusi hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtetes ning töötleva
tööstuse tegevusaladest metallitööstuses, annab tööinspektsioon teada.
Tööõnnetuste arv on kokku kasvanud ligi 15 %.
15. septembri seisuga on terviseamet (TA)
registreerinud 57 kutsehaiguse ja 100 tööst põhjustatud
haigusjuhtu. Kutsehaigustega on kõige rohkem hädas lüpsjad, traktoristid,
kokad, lukksepad ja ehitajad.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.