Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks kasvuhormooniga harva vahele jäädakse?
Miks on Andrus Veerpalu positiivses dopinguproovis kaks numbrilist näitu? Mida need numbrid tähendavad? Kas ja mille poolest erinevad loomulik ja "sünteetiline" kasvuhormoon ning kuidas on võimalik dopingutestiga kindlaks teha, et igas inimkehas sisalduva kasvuhormooni taset on kunstlikult tõstetud? Kuidas on võimalik, et aastaid on üritatud niisugust testi välja töötada ja nüüd lõpuks see õnnestus?
Seotud lood
Senised teadusuuringud kasvuhormooni kui
dopingu tõhusust pigem ei kinnita - aga sisuliselt ei saagi peegeldada ka selle
tegelikku kasutusviisi.
Spordiarst Mihkel Mardna tunnistas täna
raadioeetris kõneldes, et tippspordis on dopingu kasutamine oluline teema, kuid
hoopis tõsisem on asi tavaliste harrastajate seas.
Paistab, et World Anti-Doping Associationi
(WADA) on kasvuhormooni normi kehtestamisel eksinud, kirjutab oma blogis
Rootsist Eestisse kolinud töötervishoiuarst Jaan Suurküla.
Tartu Ülikooli laboratoorse meditsiini
professor Agu Tamm ütleb, et Andrus Veerpalu dopingupatuseks nimetamine on
ennatlik ja justkui vedurist eespool jooksmine, sest kasvuhormooni piirtaseme
määramine on raske või peaaegu võimatu.
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.
Enimloetud
1
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele