Järjest rohkem lapsi vajab logopeedi abi.
Selle põhjused on teleri vaatamine ja vanemate ajanappus, mis ei võimalda
lastega piisavalt suhelda, leidis logopeed Raili Mäll Eesti Päevalehes.
Aina rohkem räägitakse lastel esinevatest kõnehäiretest. Kas need on siis kuidagi aja jooksul sagenenud ja muutunud?Üle-eestiline statistika laste kõneprobleemide sagedusest meil kahjuks puudub. Minu enda 11-aastase töökogemuse ja mu kolleegide väidete põhjal kaldun siiski väitma, et järjest rohkem jõuab logopeedi juurde neid lapsi, kes vajavad üldist kõnearendust, kui neid, kel on raskusi mõne hääliku hääldamisega
Seotud lood
Eesti logopeedide ühing pöördus
õiguskantsleri poole, kuna suvel vastu võetud töölepinguseadus pani ebavõrdsesse
seisu haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi heaks töötavad logopeedid,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Lastearst ja Tartu Laste
Tugikeskuse asutaja Ruth Soonets leidis eile Eesti Ekspressis päevavalgele
toodud õõvastavat juhtumit kommenteerides, et Eestis on puudus esmatasandi
meedikutest, kes lapse arengut jälgiks, kirjutas Õhtuleht.
Haridusministeeriumi väitel pole põhikooli-
ja gümnaasiumiseaduse eelnõus koolis kohustuslike spetsialistide sekka lisatud
logopeedi seetõttu, et olulisem on kaasata eripedagoog, kes asendab pealegi
vajadusel osaliselt logopeedi.
Psühholoog Tiiu Arro sõnul jätab
kasvukeskkond neljale hooletusse jäetud lapsele jälje tõenäoliselt kogu eluks,
kirjutas Postimees.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.