Autor: Triin Tabur • 31. mai 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Teie hinnangul, kas perearstide hulgas on ravitüsistuste registreerimine levinud ja kuidas see dokumenteerimine täpsemalt käib - on need andmed reeglina vaid perearstikeskuse siseseks kasutamiseks või jõuavad need ka üleriiklikkuse elektroonilisse kesksüsteemi (E-tervis nt)? On praegune süsteem piisav või oleks vaja paremaid võimalusi ja uusi arendusi, et tüsistuste kohta tekiks pädevam register?

E-tervise baasil ei ole täna loodud ühtset lahendust ravitüsistuste registreerimiseks. Seega ei ole võimalik ka sinna probleemseid juhtumeid kanda. Kui rääkida ravitüsistuste registreerimisest üleüldse ja tuua juurde ka ajaloolist tausta, siis sellise süsteemi loomise vajadust hakati tunnetama ka nn. vanas-Euroopas alles mitte rohkem kui 10 -11 aastat tagasi. Esmaselt hakkasid sellega tegelema kirurgilise profiiliga haiglad ja osakonnad, kaasa arvatud sünnitusabi, kus ka tüsistuste tekkimise riskid tõenäoseimad, hiljem laienes see süsteem ka teistele erialadele. Siiski on selline süsteem jäänud valdavalt haiglakeskseks. Perearstiabis Euroopas, on esmased sellised tüsistuste registreerimise süsteemid tekkinud vahest 5-6 aastat tagasi.