Autor: Triin Tabur • 17. juuni 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Ma pean tunnistama, et ega ma päris põhjalikult selle ligi 600-aastase vanuse kolledži põhikirja väga täpselt lugenud ei olegi. Seda on mulle refereerinud juristist abikaasa, kui minult küsiti nõusolekut saada valitud selle asutuse liikmeks," selgitab dr Põder. "Küll tean kindlasti, et Suurbritannias on see väga tähtis institutsioon, sest nüüd kojujõudnuna leian ikka ja jälle mulle isiklikult mitte tuttavate, aga väga tuntud briti arstiteadlaste ja praktiseerivate arstide õnnitlusi."

Ta lisab, et talle, tagasihoidlikule eestlasele jääb väliskolleegide õnnitlustest mulje, nagu võitnuks ma loteriil terve varanduse. "Küllap see nii ongi, sest kolledži liikmeskond on aukartust äratav ja õigus kasutada oma nime taga lühendit FRCP avab ehk veel kiiremini uksed töökogemuste vahetamisel erialakolleegidega kogu maailmas. Ja mis suuremat varandust saab olla, kui inimesed, kes on su sõbrad ja mõttekaaslased ühtaegu," sõnab arst.