Tartu Ülikool Tervishoiu instituudi
magistrant Alice Kivistik kaitses juunis magistritöö rahvatervishoius, millest
selgub, et otsene kutse viimine naiseni kas posti teel
või näiteks pereõe kaudu tooks emakakaelavähi sõeluuringust osa
võtma palju rohkem naisi.
Uuringu metoodika oli kvantitatiivne küsitlusuuring, mis viidi läbi 2010.aastal. Juhuvalim moodustati 37 276 sõeluuringu sihtrühma kuuluvast naisest. Koos sõeluuringu kutsega saadeti 2942 naisele ankeet, mille nad said tagasi saata ümbrikus, mille postimaks oli tasutud. Hiljem saadeti sama valimi 1600 naisele, kes ei olnud veel sõeluuringus osalenud, ka kordusankeet ja kokkuvõttes oli vastamismäär oli 36%. Töös on analüüsitud, kuidas erinevad sotsiaaldemograafilised tegurid- vanus, rahvus, elukoht ja laste arv on seotud naiste teadlikkusega sõeluuringust ja emakakaelavähi riskiteguritest. Kirjeldatud on sõeluuringust loobumise põhjuseid ja naiste organisatoorseid eelistusi uuringu korralduses.
Seotud lood
Ema shy;ka shy;kae shy;laväh shy;ki ära
hoidva vakt shy;sii shy;ni tõhu shy;su shy;ses kaht shy;le shy;jaid po shy;le,
prob shy;leem on hin shy;nas kuna kolm süsti maksavad kokku 5000-6000 krooni,
kirjutas Eesti Päevaleht.
Kui varem oli kliiniliste uuringutega
emakakaelavähi vaktsiini efektiivsus tõestatud naistel vanuses 16-26 aastat,
siis uute uuringute põhjal on vaktsiin efektiivne ka vanematel naistel.
Igal aastal diagnoositakse Eestis 600
günekoloogilise vähi juhtu, seal hulgas ligi 150 emakakaelavähki.
Kümme tuntud arsti andsid avaliku
eksperthinnangu rinnavähi mammograafilise sõeluuringu tõenduspõhisusele ja
vajalikkusele. Hinnang avaldati, et kummutada portaalis Naine24.ee esitatud
väiteid.
Meliva hambakliinikud Tallinnas, Sakus Pärnus ja Kuressaares ootavad oma kollektiivi hambaarste!