Autor: Kadi Heinsalu • 13. juuli 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Napsusõprade mäluaukude teke teada
Washingtoni ülikooli St Louise
arstiteaduskonna neuroloogidel õnnestus tuvastada nii alkoholitarvitamisest
tingitud mäluaukude ilmnemisega seotud ajurakud kui nähtuse arvatav molekulaarne
toimimismehhanism, kirjutab Forte.
Alkoholiga liialdanud inimene võib joobeseisundis olla võimeline täitma keerukaid ülesandeid — tantsima, vestlema, isegi autot juhtima —, ent ei pruugi sellest hiljem midagi mäletada. Need amneesiaperioodid, rahvakeeli mäluaugud, võivad väldata mõnest minutist mitme tunnini.
6. juulil ajakirjas The Journal of Neuroscience avaldatud aruande kohaselt kokkupuude suure alkoholikogusega mitte ei tapa ajurakke, nagu kunagi arvati, vaid sekkub selliste ajus paiknevate võtmetähtsate retseptorite toimimisse, mis toodavad steroide, mis omakorda pärsivad nn pikaajalist potentseerimist (LTP, ingl k long-term potentiation) — protsessi, mis tugevdab neuronitevahelisi ühendusi ning on õppimise ja mälu töö seisukohalt kriitilise tähtsusega.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!