Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ämmaemandate visioonid jõudsid ministeeriumisse
Eesti Ämmaemandate Ühendus esitas
läinud nädala reedel sotsiaalministeeriumile visiooni oma rollist nii
esmatasandi arstiabis ehk perearsti meeskonna liikmena kui ka sünnitusabis
laiemalt.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ütles ämmaemandate visiooni kommenteerides, et esmatasandis peaks ämmaemandate ülesandeks jääma naise ja pere ettevalmistamine raseduseks ja sünnituseks ning sünnitusjärgne ema ja vastsündinu ambulatoorne (ka kodus) jälgimine ja nõustamine. Sünnitusabis näevad ämmaemandad oma rolli jätkuvalt haiglates ning ilma kõrvalkalleteta sünnituste puhul peamiste abi andjatena.
Seotud lood
Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) juhatuse
esimees Ralf Allikvee pöördus tervishoiupoliitika eest
vastutavate juhtide poole sooviga saada seisukoht kodusünnitusel ohtu
seatud ja ITK-s elule aidatud vastsündinu juhtumile.
Sotsiaalministeeriumi terviseala
asekantsler Ivi Normet selgitab Meditsiiniuudiste saadetud küsimustele vastates,
mis seisus on kodusünnituse legaliseerimine.
30. augusti Luubi all on kodusünnitus.
Arstid peavad selle seadustamist vajalikuks, kuid kodus sünnitamisse
suhtuvad siiski skeptiliselt
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele