Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Herpese ravimiga Alzheimeri vastu
Huuleohatise tekitaja viirus Herpes
simplex tüüp 1 (HSV1) on väga levinud viirus, millega on nakatunud
keskmiselt 80% inimestest, kuigi herpes lööb sagedasti välja vaid viiendikul
neist. Mõningatel juhtudel suurendab HSV esinemine ajus Alzheimeri tekke riski.
Nüüd on teadlased leidnud, et seos toimib ka vastupidi ja herpese vastu suunatud
ravimid võivad aidata ennetada ka dementsuse teket eakatel, kirjutas ERRi
teadusportaal.
Varasemad uurimused on sidunud HSV-d dementsust põhjustavate haiguste, näiteks Alzhemeriga. Nimelt kerkib viiruse DNA inimese ajus esile samades kohtades, kuhu ladestub Alzheimerile puhul amüloid beeta ja tekivad neurofibrillaarsed kämbud. Samuti tekib HSV-ga nakatunud neuronites rohkem selliseid ensüüme ja valke, mis viivad ajuhaigusele omastele patoloogiatele.
Seotud lood
USA teadlaste sõnul võib odav ja laialt
levinud herpese ravim aidata kontrolli alla saada ka HIVi.
Lihtohatist ehk herpest, mida rahvasuu ka
külmavilliks kutsub, tekitab Herpes simplex’i viirus, mille tulemusena
tekib suu limaskestale, huultele, vahel ka põskedele valulik villiline
nahapõletik. Villid on esialgu läbipaistvad, siis tuhmuvad ja kuivavad mõne
päeva järel koorikuteks, mis armi jätmata irduvad.
Inimesed, kellel on elus seatud eesmärgid,
haigestuvad värske uurimuse järgi harvemini Alzheimeri tõppe või selle haiguse
eelkäijatesse.
USAs ollakse murelikud, et sealne nn beebibuumi põlvkond (sündinud 1946-1964) hakkab järsult suurendama alzheimerisse surevate inimeste statistikat, sest juba praegu on see surma põhjuste seas kuuendal kohal, vahendab Bloomberg.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele