Tervishoiteenuste ekspordi suurendamine
võib pakkuda Eesti arstidele ja õdedele huvitavat tööd ja lisasissetulekut ning
elanikele meditsiiniteenuste kvaliteedi tõusu, leiab poliitikauuringute keskuse
Praxis tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo, kirjutab ERRi uudised.

"Me oleme seni ise uskunud ja arvanud, et meie arstid ja haigemajad on head. Nüüd väljastpoolt tulijate hulga kasvamine ilmselt kinnitab seda arusaamist veelgi," rääkis Ain Aaviksoo "Terevisioonis". Tema sõnul on meie meditsiiniasutused välispatsientidest huvitatud.

"Kaks aastat tagasi arengufondi algatatud tervisemajanduse seire raames tegi Praxis ühe uuringu, kus me vaatasime seda, milline see potentsiaal võiks olla. Ei välistanud sellist huvitavat võimalust isegi ükski suurtest haiglatest. Loomulikult väiksemad erahaiglad, mis on võib-olla näiteks oma sättumuselt sellistele uutele võimalustele kiiremini avatud ja mis ka võib-olla sõltuvad sellest, kui palju nad ise aktiivselt liigutavad rohkem, tegutsevad aktiivselt," rääkis analüütik.

Aaviksoo sõnul peaksid Eesti haiglad ja arstid võimalike välispatsientide soovidest ja asukohast rohkem teadma ning samuti tuleks välismaal ja sealhulgas eriti Venemaal, kus Eesti maine n-ö tehnilisel tasemel on lihtsate inimeste hulgas väga hea, rohkem teavitustööd teha.

Euroopa kõige edukama tervishoiuteenuste eksportija Ungari on suutnud välispatsientide osa tervishoiuteenuste osutamisel viia umbes 1,5 protsendini. Arengufondi ja Praxise poolt läbi viidud arenguseires prognoositi, et aastaks 2018 võiks see osakaal Eestis väga tõsise pingutamise korral olla viis-kuus korda suurem ehk 8-10 protsenti. Aaviksoo sõnul pole sellist tulemust veel saavutanud ükski riik, välja arvatud vahest Singapur, kuid sedagi 10-15 aastase tõsise töö tulemusena.

"Alustuseks tuleks ikkagi jõuda kokkuleppele, kas see on see, mida me tahame. Päris riskivaba see kindlasti ei ole. Meie puhul kõige suurem risk tõenäoliselt ongi see, kas meil jätkub personali nii arstide kui õdede näol. Ühelt poolt meil räägitakse, et nad kipuvad ära minema. Iseenesest need asutused, kes sellise meditsiiniturismi peale mõtlevad, näevad, et nii sellise huvitava töö pakkumise seisukohast kui ka lisasissetuleku ehk siis natuke suurema palga seisukohast niisugune eksport ehk väljastpoolt tulijatele teenuse pakkumine võiks olla oluline."

Aaviksoo arvates võib meditsiiniturismi arendamine arste ja õdesid Eestis hoida, kui seda korraldada targalt. Odavat tööd tehes ei pruugi see tulemusi anda.

Perspektiivsete suundadena nimetas Aaviksoo sünnitusabi, kunstlikku viljastamist, ortopeedia, laboriteenuseid, pariaatriliste kirurgiat ehk mao-ja soolteoperatsioone rasvunud inimestele ning hooldus- ja taastusravi.

"Teine asi on see, et kui me laseme avaliku sektori poolt väga tõrjuval viisil selle asjaga tegelda - et justkui ei sobi ta meie oma inimeste kõrvale -, siis võib juhtuda nii, et meil tekib kaks süsteemi, mida ka vaesemates riikides on tehtud teadlikult, kus siis ongi üks koht selline ilus koht, kus käivad välismaalased, ja siis on natuke koledam koht, kus siis käivad kohalikud inimesed. Nii et see tegelikult tähendab niisuguse võimaluse arvestamist meie riikliku tervishoiupoliitika sees," rääkis Aaviksoo.

Aaviksoo märkis ka, et seoses meditsiiniturismiga tuleb reguleerida veel hulk õiguslikku laadi küsimusi, näiteks vastutus ravi eest. See eeldab ka riikidevahelisi kokkuleppeid.