Autor: Violetta Riidas • 21. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tegelikkuses õnnestus ravimite müügi turg uute tulijate jaoks täiesti kinni keerata. Üksi jumala peale siiski lootma ei jäädud ja appi võeti mitu advokaadibürood ja tehti annetusi “poliitilisele altarile”. Advokaadibürood koostasid ametnikele ja poliitikutele suunatud “jutustused”, kus selgitati, kui oluliselt patsientide huvides on, et uusi apteeke turule juurde ei tuleks. Erakonnad olid aga rahul uute annetajate üle.

Alates 2005. aastast fikseeritigi seadusega, kui mitu apteeki võib Eestis olla. Sätestati sisuliselt vertikaalne integartsioon, mille järgi hulgimüüjad omavad otse või kaude enamust apteekidest. Haiglate jaemüügiapteegid keelati ka ära, kuna oli oht, et neid ei pruugi hulgimüüjad muidu enda omandusse saada. Kuna vahetevahel tekib ikkagi olukord, kus mõnda uude kaubanduskeskusesse oleks vaja apteegi müügiluba väljastada, otsustati selle õiguse omistamine anda jumala hoolde, kes liisu heitmise teel uue apteegipidaja valib. No kellel veel kui mitte taevalikul jõul on parimad teadmised, et teha õige haldusotsus. Liisk heidetud ja jumala otsus teada, saab ravimiamet haldusorganina otsuse ära vormistada. Selge, et kui ravimituru piirangute seadmiseks ilmalikke argumente napib, tuleb jumalalt abi küsida.