Eesti Spordimeditsiini Sihtasutuse juht
Mihkel Mardna lükkas Õhtulehes ümber mõnede inimeste arvamuse, et kasuvuhormooni
näol pole tegu dopinguga: «Kasvuhormoon on sportlasele kõike muud kui platseebo.
Kui keegi väidab, et sellest ainest pole kasu, siis ta valetab.»

Üks uuring väidab, et kestvusalade sportlastel ei paranda kasvuhormoon sooritusvõimet. Austraalia teadlane seevastu kinnitab, et parandab küll: kasvuhormooni kasutatakse EPO mikrokoguste võimendamiseks, kirjutas Õhtuleht.ee.

Andrus Veerpalu dopingujuhtumiga seoses viidati Eesti pressis mitmel juhul ajakirjas Annals of Internal Medicine avaldatud artiklile, kus Stanfordi ülikooli teadlased võtsid kokku 44 varasemat uuringut kasvuhormooni ja sportlike tulemuste seostest ja jõudsid järeldusele, et kasvuhormooni süstimine ei paranda sportlikke tulemusi, pigem vastupidi: sportlased väsivad kiiremini ning vigastuste oht suureneb.

Eravestluses imestas ka üks Veerpalu kaitsev teadlane, miks peaks kestvusalade atleedid kasvuhormooni tarvitama. Ta pakkus välja platseeboefekti – suureneb mitte sooritusvõime, vaid usk, et sooritusvõime suureneb.

Pärast soomlase Juha Lallukka vahelejäämist kasvuhormooniga sõnas spordiarst Harri Hakkarainen: "Kasvuhormoon on peamiselt sprinterite ja raskejõustiklaste aine. Kestvusaladel see otseselt tulemust ei paranda, kuid kaudselt küll, sest see aitab organismil kiiremini taastuda."

Osalised ratturite dopingusaagades
Samas on jätkuvalt ja järjepidevalt avastatud jalgratturitelt reidide käigus suuri koguseid kasvuhormooni. Antud dopingaine on olnud üks osaline kõigis suuremates saagades, mis seotud ratturitega: kasvuhormooni manustasid oma patsientidele nii Hispaania dopinguarst Eufemiano Fuentes kui Itaalia dopingudoktor Michele Ferrari. Kusjuures kasvuhormooni kõrval figureerib alati ka vere punaliblede hulka suurendav EPO, samuti keelatud aine.

Hiljuti mõisteti vangi Austria laskesuusatreener Walter Mayer, kes aitas atleetidel manustada – üllatus-üllatus! – kasvuhormooni ja EPOt.

Enamik rattureist, kes on tunnistanud dopingu tarvitamist – Tour de France võitja Bjarne Riis, Jörg Jaksche, Tyler Hamilton ja paljud teised – mainivad ühe produktina kasvuhormooni ja teisena EPOt.

Ja ega suusatajadki puutumata ole. Tänavu, Soome aastatetagust võimalikku dopingutarvitamist menetledes, uuris kohus sportlaste farmakoloogilist programmi, kus selgus, et suusamehed tarvitasid EPO kõrval ka kasvuhormooni.

Kuidas võimendada EPO mikrokoguseid
Omapoolse versiooni EPO ja kasvuhormooni suhetest esitas Austraalia teadlane Mike Ashenden. Uurides jalgratturite dopingujuhtumeid, jõudis ta järeldusele, et kasvuhormooni kasutatakse EPO mikrokoguste võimendamiseks.

Kasvuhormooni hakati tulemuslikult testima alles kaks aastat tagasi, sinnamaale oli seda ainet organismist võimatu tuvastada. Küll aga EPOt, kui kogused olid piisavad. Ashenden väidab oma uurimuses, et sportlased – eelkõige ratturid – hakkasid juba seitse-kaheksa aastat tagasi pruukima mikrokogustes EPOt, mida polnud dopingutestis hoomata. Järjepidev EPO tarvitamine hoidis ka atleedi verepildi ühtlase. Nimelt on sportlastel niinimetatud verepassid, kuhu kirjutatakse järjepidevalt verenäidud, mille märgatav muutus võib viidata keelatud ainete tarvitamisele.

Kui EPO mikrokogusele aga lisada kasvuhormooni, võimendavat säärane kokteil noorte vereliblede tootmist ja hilisemas protsessis punaliblede arvu.

Muide, juba 2005. aastal esines antidopinguekspert Bengt Saltin Rahvusvahelise Suusaliidu FIS istungil loenguga, kus analüüsis sportlaste verepildi muutusi, kahtlustas, et suusatajad on hakanud tarvitama EPO mikrokoguseid ning kartis, et probleem süveneb.

"Ashendeni teooria peab paika," kinnitas Mihkel Mardna, Spordimeditsiini Sihtasutuse praegune ja Eesti Antidopingu endine juht. "Kasvuhormoon kiirendab sisesekretsiooninäärmete tegevust ja sellega luuüdis toodetavate noorte punaliblede arvu. Ja EPO mikrokogused on ammune teema."