Autor: Violetta Riidas • 23. november 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kõrv valutas. Astusin apteeki, küsisin, mida teha. Võtke valuvaigistit, pakkus proua proviisor lahkesti. Vat ei võta!

Elame tabletikultuuris. Tabletid teevad kõike: võtavad valu, annavad hea une, puhitus kaob, põlved painduvad jälle, seks saab taevalik, töövõime tõuseb, ärevus langeb. Tablettide abil saab lapsi ja saab lastest hoiduda. Prillide asemel mustikatabletid, päevitus tuleb porganditablettidega, saledaks ja siledaks saamise imepillidest rääkimata. Lihtsalt on kombeks igale probleemile vastata tableti suhupistmisega ja siis loota, et preparaat teeb oma töö nagu lubatud. Saaks vaid tableti hinge alla, siis ei pea enam ise mõtlema. Nagu imikul kõikide hädade leevenduseks ema rind, on täiskasvanutel tabletipurk.