Statistika järgi teenisid Eesti arstid
tänavu märtsis läbi aegade suurimat kuutasu. Soliidsena näivad palganumbrid on
meedikute sõnul tulnud peaasjalikult ületöö tulemusena, ent terviselt lõivu
võttev töömaht ametlikes andmetes ei kajastu, sest seaduse piirangud sunnivad
ületööd tegema varjatult.

Tõsi, numbrid ei valeta, statistika on korrektne. Tervise Arengu Instituudi analüüsi andmetel kasvas arstide palk 2011. aasta märtsis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 5,2% ning täistööajaga töötava arsti keskmine kuupalk koos lisatasudega oli rekordiliselt 1704 eurot.

Keskmine kogutunnipalk koos lisatasudega oli 9,3 eurot ehk 13% väiksem kui näiteks masu-eelsel 2008. aastal. Nelja aastaga on kõik arstlikud erialad kogutunnitasus kaotanud. Mõneski valdkonnas on see kahanenud 30–40%. Enim kaotanute hulgas jäävad silma kirurgid.

“Statistika on üks alatumaid valesid maailmas,” ütleb Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse esimees Jüri Teras. “Reaalsus näitab ju midagi muud kui seda, et meie arstidel on praegu läbi aegade suurim palk.”

Numbritevälises elus valivad Eesti arstid Terase sõnul endiselt jalgadega ja lahkuvad ebaõiglaselt väikse palga tõttu välismaale. Need, kes ei saa või ei taha lahkuda, teevad pidevalt võimete piire katsetades ületööd, et väärikat tasu teenida.

Arstide liidu eestseisuse liige onkoloog Indrek Oro lisab enda ja kolleegide näite varal, et viimaste aastatega on reaalne palk vähenenud veerandi kuni kolmandiku võrra, aga samas ei ole kahanenud arstide töökoormus, pigem vastupidi. “Kui soovime mingilgi moel vähendada neid järjekordi, mis arstiabis on, siis see tähendabki seda, et tuleb teha ületunde,” nendib Oro.

Eestisse jäänud hakkavad palka ise dikteerima

Teras meenutab Peeter Mardna 2000ndate keskel öeldud prohvetlikku ettekuulutust, et 15 aasta pärast dikteerivad arstid selle rahasumma, mille eest nad on nõus töötama. “Ma näen, et varsti see nii lähebki: kes on siia jäänud, need ütlevad, mis on nende hind.”

Kui suur peaks olema arsti palk, et teda Eestis hoida, seda Teras öelda ei oska, aga ta usub, et Soome arsti palgale võiks see lähenema hakata küll. “Kas meie tunnipalk on mingite iidsete aegadega võrreldes kasvanud või kahanenud, sellel ei ole absoluutselt mingit tähtsust. Kui tõenäoline on leida praegu autoremondilukkseppa 9,3eurose tunnitöö hinnaga? Kas kirurg on sotsiaalselt kehvemas staatuses ja vajab vähem tasu?”

Ületöötamisest kõneldes sirvib Teras regionaalhaigla kirurgiakliiniku tohtrite töögraafikuid, kus ambulatoorsete vastuvõttude edetabelit juhib septembris arst, kes on võtnud patsiente vastu 289% oma normikohasest tööajast. Tabelis viimasel kohal oleva arsti koormus oli 102,4%.

“Alla oma koha ei tööta keegi ja oma tööd tehakse ka tööaja sees tunduvalt suurema intensiivsusega kui varem,” resümeerib Teras.

Kui palju arst ületööd teha võib? “Piiramatult. Paber kannatab ju kõike,” ütleb kirurg, viidates sellele, et kui seaduse piirid jalgu hakkavad jääma, leitakse haiglates ikka võimalusi lisatöö tasustamiseks.

Täismahus lugu on võimalik lugeda 22. novembril ilmunud Meditsiiniuudiste paberlehest.