Eestis tahavad elundisiirdamiskeskuseks
saada kaks suurhaiglat - Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti
Regionaalhaigla. Sotsiaalministeerium loodab tähtsamad otsused selles osas
ära teha veel selle aastanumbri sees.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Ingrid Ots-Vaik ütles, et riikliku siirdamisasutuse osas on osapooltega tänaseks läbi arutatud ja kokku lepitud selle funktsioonid ning roll süsteemis. Ta lisas, et enne lõpliku otsuse langetamist, kas luuakse selle rolli täitmiseks uus juriidiline isik või saab koordineeriva rolli olemasoleva süsteemi osa, või osad, kui funktsioonid jagada. "Koostöö huvigruppidega selles vallas jätkub," kinnitas Ots-Vaik.
Seotud lood
Tuleval aastal plaanib riik liitumist
rahvusvahelise elundi shy;vahetussüsteemiga. Eestit tahavad selles esindada nii
kliinikum kui ka regionaalhaigla, neist viimane haiglateüleselt.
Diskussiooni keskmesse on tõusnud küsimus,
mitu elundite siirdamise keskust peaks Eestis olema, aga tundub, et tagaplaanile
on jäänud tegelikud põhjused, miks Eesti siirdamissüsteem muudatusi vajab.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.