Autor: Triin Tabur • 7. detsember 2011
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Siirdamissüsteem vajab muudatusi
Diskussiooni keskmesse on tõusnud küsimus,
mitu elundite siirdamise keskust peaks Eestis olema, aga tundub, et tagaplaanile
on jäänud tegelikud põhjused, miks Eesti siirdamissüsteem muudatusi vajab.
Kliinikumi arstide kogemused elundite siirdamisel on pikaajalised, esimene neerusiirdamine toimus juba detsembris 1968. Kokku on neere siiratud 896 korral ja praegu elab Eestis 415 töötava siirikuga patsienti. Esimene maks siirati 1999. ja kopsud 2010. aastal. Alustatud on ettevalmistusi südame ja kõhunäärme siirdamiseks.
Koostööd on tehtud paljude riikide keskustega nii Baltimaades, Skandinaavias kui ka Kesk-Euroopas. Meie siirdamismeeskondade aastatepikkune tegevus on saavutanud heakskiidu ja tunnustuse nii Eestis kui ka kaugemal. Miks siis ei saa jätkata nii nagu seni?
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!