Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siirdamissüsteem vajab muudatusi
Diskussiooni keskmesse on tõusnud küsimus,
mitu elundite siirdamise keskust peaks Eestis olema, aga tundub, et tagaplaanile
on jäänud tegelikud põhjused, miks Eesti siirdamissüsteem muudatusi vajab.
Kliinikumi arstide kogemused elundite siirdamisel on pikaajalised, esimene neerusiirdamine toimus juba detsembris 1968. Kokku on neere siiratud 896 korral ja praegu elab Eestis 415 töötava siirikuga patsienti. Esimene maks siirati 1999. ja kopsud 2010. aastal. Alustatud on ettevalmistusi südame ja kõhunäärme siirdamiseks.
Seotud lood
Eestis tahavad elundisiirdamiskeskuseks
saada kaks suurhaiglat - Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti
Regionaalhaigla. Sotsiaalministeerium loodab tähtsamad otsused selles osas
ära teha veel selle aastanumbri sees.
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele