Seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist võimaldav eelnõu läbis esimese lugemise

Psühhiaater-seksuoloog Imre Rammul arvab, et seaduseelnõu, mis võimaldab seksuaalkurjategijate keemilist kastreerimist ehk hormoonravi, annab ohtlikele kurjategijatele motivatsiooni enda hälvet tunnistada ja seda ravida.

Riigikogu 9. novembri infotunnis oli arutluse all seksuaalkurjategijate keemilise kastreerimise eelnõu.

Valitsus kiitis täna heaks justiitsministeeriumis välja töötatud eelnõu, mille eesmärgiks on laiendada seksuaalkurjategijatele ravi, sealhulgas keemilise kastreerimise kohaldamise võimalusi karistussüsteemi osana.

Riigikogus oli 16. mail teisel lugemisel Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku, psühhiaatrilise abi seaduse, karistusregistri seaduse, kriminaalhooldusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus (176 SE II) ehk teisisõnu keemilise kastreerimise seadus. Kolmas lugemine toimub 30. mail.

Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.