Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kork: digilugu loodetud tööaja kokkuhoidu ei toonud
Kuigi Eesti e-terviselugu peaks tagama
kvaliteetsema ravi, võtavad arstid süsteemi vaevaliselt omaks. Ette heidetakse
nii seda, et selle täitmine võtab palju aega, kui ka seda, et haigusloo
kokkuvõtte asemel on digiloost saanud andmeladu.
«Kõik haiglad saadavad meile andmeid, aga erinev on see, kui palju nad saadavad. Ka arstide käitumine on väga individuaalne,» tunnistas Eesti E-tervise sihtasutuse kommunikatsioonijuht Maarja Karjaherm. Andmete saatmata jätmisele praeguste seaduste kohaselt mingeid karistusi ei järgne, kirjutas Postimees.
Seotud lood
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus
Tsahkna hinnangul on ühtse terviseandmete digitaalse hoiustamise ning jagamise
süsteemi peamiseks positiivseks küljeks riigi jaoks just andmete kogumine, mis
omakorda võimaldaks edasi arendada teisi sotsiaalseid süsteeme, vahendas
Ehkki määruse järgi peaksid e-tervisega
liitunud haiglad tegema arhiveeritud radioloogilised uuringud teistele
kättesaadavaks, ei pääse arstid pahatihti mujal tehtud ülesvõtetele ligi.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele