Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Terviseamet: vaktsineerimisvastaste arv endiselt kasvamas
Koostöös lastevanematega on laste vaktsineerimisega hästi toime tuldud, tõdeb terviseamet oma kodulehel ja toob statistikat: 2011. aastal oli kahe-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria ja teetanuse vastu 94,9%, läkaköha vastu 94,8%, Haemophilus influenzae b nakkuse vastu 95,3%, B-viirushepatiidi vastu 95,0%.
Seotud lood
Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli
dotsent ja ülikooli perearstikeskuse arst Marje Oona on seda meelt, et
gripivastane vaktsineerimine ei ole kohustus, vaid võimalus.
Sotsiaalministeeriumi teatel maksab 1 doos
seagripivastast vaktsiini 100-150 krooni. Arvestades, et Eestis on umbes 1,35
miljonit inimest ning igale inimesele peab ostma ühe doosi, läheks
vaktsineerimine teoreetiliselt maksma 135-202,5 miljonit krooni.
Eesti on ajalooliselt näidanud kõrget immuniseeritusega hõlmatust, mis on ühelt poolt tõestuseks efektiivse immuniseerimissüsteemi olemasolust ning teisalt arstkonna ja elanikkonna kõrgest teadlikkusest laste vaktsineerimise vajalikkusest.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele