Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Terviseamet: vaktsineerimisvastaste arv endiselt kasvamas
Koostöös lastevanematega on laste vaktsineerimisega hästi toime tuldud, tõdeb terviseamet oma kodulehel ja toob statistikat: 2011. aastal oli kahe-aastaste laste vaktsineerimisega hõlmatus difteeria ja teetanuse vastu 94,9%, läkaköha vastu 94,8%, Haemophilus influenzae b nakkuse vastu 95,3%, B-viirushepatiidi vastu 95,0%.
Seotud lood
Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli
dotsent ja ülikooli perearstikeskuse arst Marje Oona on seda meelt, et
gripivastane vaktsineerimine ei ole kohustus, vaid võimalus.
Sotsiaalministeeriumi teatel maksab 1 doos
seagripivastast vaktsiini 100-150 krooni. Arvestades, et Eestis on umbes 1,35
miljonit inimest ning igale inimesele peab ostma ühe doosi, läheks
vaktsineerimine teoreetiliselt maksma 135-202,5 miljonit krooni.
Eesti on ajalooliselt näidanud kõrget immuniseeritusega hõlmatust, mis on ühelt poolt tõestuseks efektiivse immuniseerimissüsteemi olemasolust ning teisalt arstkonna ja elanikkonna kõrgest teadlikkusest laste vaktsineerimise vajalikkusest.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele