Umbes kaheksa protsenti soomlastest kogeb
mõõdukalt suurenenud urineerimisvajadust ja nende inimeste hulk kasvab
elanikkonna vananedes, kirjutas Soome arstide leht Mediuutiset veebiväljaandes.
Üha enam vaeva toovat sündroomi nimetatakse ka üliaktiivseks põieks.
Üliaktiivne põis ei ole meditsiinidoktor Kari Tikkiseni arvates iseseisev haigus, kuigi seda on tihti nii välja mängitud. „Kuigi probleemi nimetatakse üliaktiivseks põieks, siis see ei ole sageli nii,“ rääkis Tikkinen. Tema sõnul jääb probleemsete sümptomite põhjus enamasti ebaselgeks. „Sageli me ei tea isegi, kas probleem on kuseteedes või mitte. Sellisel juhul on eksitav anda "üliaktiivse põie" diagnoosi. Parem oleks rääkida sümptomitest nende nimetustega ega kasutada uusi mõisteid,“ ütles Tikkinen.
Seotud lood
Tänaseks paljude sektorite tööd hõlbustanud AI on jõudnud tervishoidu ning loonud lahenduse, mis aitab arstidel dokumenteerimisele kuluvat aega kordades vähendada. “See pole enam tulevikustsenaarium, vaid reaalselt kasutatav tööriist, mis suudab arstivisiidi põhjal koostada mitte ainult sissekande, vaid ka suure osa vajalikust dokumentatsioonist,” räägib ettevõtte Connected juhatuse liige Kaupo Kuusk.