Häbiväärsemaid peatükke Eesti tervishoiu ajaloos on Marge Valdmanni kohtuasi. See verevähki põdev naine pöördus kohtusse, et soodusravimite nimekirja lisataks Glivec, mille hind – 40 000 krooni kuus – oli ostmiseks liiga kallis. Asi lõppes sellega, et haige pidi haigekassale 107 000 krooni tagasi maksma. Vapper naine suri 2004. aastal. Nüüd on Glivecil juba ammu 100protsendine hinnasoodustus. Kuid regulatsiooni uute tõhusate ravimite kiireks juurutamiseks ei ole ikka veel. Haigekassa vajalike ohvrite määr ilmselt ei ole veel täis.
Kannatanuid on veelgi. Näiteks reumatoidartriidi haiged, kes on invaliidistunud alates 2003. aastast. Aasta varem andis Eesti Reumatoloogia Selts sisse taotluse hakata rahastama uut ja tõhusat bioloogilist ravi, mis on samuti kallis ja maksab üle 10 000 eurot aastas. Vaatamata uue ravimeetodi efektiivsust kinnitavale teaduskirjanduse laviinile ja ravi plahvatuslikule levikule välisriikides, keeldus haigekassa veel viis aastat seda Eestis rahastamast.