Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Arstid ja noored kõnelevad peavalust
Närviarst Mark Braschinsky pea valutas viimane kord üleeile. «See oli tavaline pingepeavalu,» kommenteerib ta Tartu Postimehele. «Mu kael oli külma saanud, lihased läksid krampi ja tulemuseks oligi peavalu.»
Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Mark Braschinsky on erialalt peavaluarst, koguni Eesti Peavalu Seltsi president. Ta ütleb, et peavalu ravimine on väga individuaalne, sõltudes peavalu tüübist, selle iseloomust ja sagedusest.
Analgeetiliste ravimite ületarvitamine ja
sellest tingitud kroonilise peavalu sündroom (MOH) on maailmas kasvavad
probleemid. Seetõttu viimastel aastatel on intensiivistunud selle valdkonna
uuringud ning on toimunud edasiarengud nii haiguse patogeneesi arusaamise kui ka
selle ravistrateegiate osas.
Koos kooliga algab kahjuks paljudel lastel ka peavaluhooaeg. "Eriti esmaspäeva hommikuti tulevad lapsed seda kooli meditsiinikabinetti kurtma," teab staažikas arst Anu Pomm, vahendab Õhtuleht.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.