Rubia van den Brand ja Grégoire Courtine koos kolleegidega Zürichi ülikoolist ja Šveitsi Riiklikust Tehnoloogiainstituudist otsustasid vigastusest taastumiseks kasutatavaid teraapiaid intensiivselt rottide peal uurida. Täpselt ühesuguste vigastuste tekitamiseks katketasid nad närvikiud osaliselt kahest kohast. Lõppkokkuvõttes ei saanud ükski närvisignaal võrgustiku algusest selle lõpuni levida. Seejärel jagasid nad rotid kolme gruppi ja asusid osasid neid nädal pärast vigastust kahe teraapiakombinatsiooniga ravima. Mõlemat saaks rakendada ka inimestel, vahendasid ERR uudised.
Kontrollgrupp ei saanud mingit treeningut, teist õpetati käima linttrenažööril ja kolmandat rühma paigalseisval pinnal. Kahte viimast treeniti päevas pool tundi. Vaid tagajäsemete liigutamiseks hoidis rotte püsti robotkäsi, mis ei aidanud neil samas liikuda. Samal ajal stimuleeriti elektriliselt vigastatud piirkonda ning süstiti sinna virgatsaineid ehk närvisignaale edastavaid keemilisi ühendeid. Lisaks üritati neid tagajäsemete liigutamiseks motiveerida maiuspalaga. Kahe kuni kolme nädala pärast tegid paigalseisval pinnal treenitud närilised esimesed sammud.