Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti rahvastikust 2,7% on veredoonoriks
2011. aastal oli Eestis 36 200 veredoonorit, kes loovutasid oma verd tasuta ja vabatahtlikult. Doonorite arv on kasvanud igal viimasel kuuel aastal.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse juhataja Riin Kullaste sõnul ei maksta Eestis enam aastaid doonoritele raha, kuna maailma praktika kohaselt on sellises doonorveres märksa enam nakkuseid.
Tartu Ülikooli kliinikumi doonorivere varud on kokku kuivamas, sest suvisel ajal on paljud stabiilsed vereloovutajad sõitnud kaugemale puhkama. Seetõttu kutsub kliinikumi verekeskus kõiki, kel võimalik, verd annetama.
Käeoslev suvi on väga rikkalik veredoonorite poolest ja inimeste suure huvi taga on verekeskuste loodud doonortelgid, mis külastavad väiksemaid Eesti linnu, kus inimesed saavad käia verd annetamas.
Igal aastal loovutab Eestis verd mitukümmend tuhat inimest, kurtidel aga puudub võimalus saada veredoonoriks ning Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus põhjendab seda suhtlemisprobleemiga.
Uued tõendid varase primaarse CMV-infektsiooni diagnostika ja ravivõimaluste kohta on muutnud rasedusaegse sõeluuringu arutelu. Eesti otsus vajab siiski kohalikke epidemioloogilisi andmeid ning rasedusaegse ja vastsündinute sõeluuringu võrdlust, kirjutab naistearst dr Marek Šois, kes on spetsialiseerunud lootemeditsiinile.