Autor: Violetta Riidas • 5. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avalikus sektoris ei maksa 20protsendisest palgatõusust unistada kellelgi, ütles rahandusminister Jürgen Ligi augusti keskel. Kohe varsti pärast seda said sarjata Ligi “kuluministritest” kolleegid, kes tahaksid tuleva aasta riigieelarvest personalikulude tarvis üle 82 miljoni euro juurde saada.

Äripäev tuletab 2013. aasta riigieelarve menetlejatele meelde, et palgasurve avalikus sektoris suureneb kindlasti oluliselt. Tunda annab see juba tänavu: märtsikuine õpetajate streik ning plaanitav arstide streik viitavad eelkõige palgapingetele ning alles teises järjekorras muudele raskustele. Kuigi õpetajate streigi tulemused õpetajate palgaootusi kindlasti ei kata – küsiti ju 40% palgatõusu kahe aasta jooksul, aga üle haridusministri huulte tuli vaid lubadus tõsta õpetajate alampalk 700 eurole –, poleks pedagoogid ilma streigita ilmselt sedagi saanud. Tohtrid on julgemad: möödunud aastal nõuti arstidele 20% ja õdedele 40% palgatõusu, ent kõneks on olnud ka palga alammäära 60protsendine tõus. Arstide nõudmiste taga seisab vääramatu tõsiasjana tohtrite karjamaalt marjamaale lahkumise laine, kuna siinsed palgad pole Euroopa omadega võrreldes konkurentsivõimelised, teiselt poolt aga ilmselt ka suhtumine “palju küsid, vähe saad, vähe küsid – üldse ei saa”.