18. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastateks venima jäänud kohtuasi väidetavalt valediagnoosi saanud patsiendi ja teda ravinud Põhja-Eesti Regionaalhaigla vahel jõudis selle aasta kevadel lõpuni, kuigi oleks võinud ilmselt veel pikalt kesta, kuna riigikohus saatis kohtuvaidluse uueks läbivaatamiseks maakohtule. Seal loobus hageja oma nõudmistest ning kohtumenetlus lõpetati. Kompromissi pakkus välja haigla esindaja ja patsiendi esindaja oli sellega nõus.

Kohus otsustas, et menetluskulud jäävad kummagi poole kanda. Mingit kahjutasu ei makstud. Kahes alamas kohtuastmes oli patsiendi kaebus jäetud rahuldamata ja riigikohus oleks asja tagasi saatnud esimesse kohtuastmesse.Kohtulugu keerles 2005. aastal juhtunu ümber. Noor naine E. B. esitas 2007 Harju maakohtule SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja nõuetele mittevastava tervishoiuteenuse osutamisega põhjustatud mittevaralise kahju.Moskvas pandi hoopis teine diagnoosHageja hindas mittevaralise kahju suuruseks 300 000–400 000 krooni. Hagiavalduse järgi viibis hageja 2005. aasta septembris haiglas, kus tal diagnoositi maksatsüst (Cysta hepatis) ning laparoskoopilise operatsiooniga see tsüstilaadne moodustis eemaldati.Augustis 2006 hospitaliseeriti hageja Moskvas ning sealses haiglas sai hageja kardinaalselt teistsuguse diagnoosi – Echinococcosis ehk põistangpaeluss (generaliseerunud ehhinokokoos parema kopsu ja maksakahjustusega, tüsistunud parema kopsu ülasagara ehhinokokoostsüsti avanemisega trahheobronhiaalpuusse, aspiratsioonipneumoonia).Hageja leidis, et tegeliku diagnoosi järgi ei oleks tohtinud talle laparoskoopilist operatsiooni teha.Tsüsti lõhkemisel võib tekkida anafülaktiline reaktsioon ja parasiitide külv. 15. septembril 2005 tehtud kompuutertomograafilise uuringuga tuvastati, et hageja maksas esineb moodustis, mille ülemine osa on veidi ebakorrapärase kujuga.Sellise leiu korral oleksid pidanud arstid uurima ka teisi siseorganeid, eelkõige kopse, mida aga ei tehtud.Seega ei teinud kostja meditsiiniteenuse osutamisel kõike endast sõltuvat haiguse väljaselgitamiseks ja sobiliku ravi määramiseks.Kui kostja oleks 2005. aastal diagnoosinud haiguse, mida hageja tegelikult põdes, ja valinud õige ravimeetodi, oleks hageja tervislik seisund praegu tunduvalt parem ning komplikatsioone poleks tekkinud, leidis hageja.Ehhinokokoosil puuduvad spetsiifilised sümptomidKostja vaidles hagile vastu. Hageja väite lükkavad haigla esindaja sõnul üheselt ümber hilisemate ekspertiisiaktide järeldused, mille järgi valitakse diagnoosimise meetodid lähtuvalt patsiendi kaebustest ja arstlikul läbivaatusel tuvastatud sümptomitest.Ehhinokokoosi puhul puuduvad spetsiifilised sümptomid, mis võimaldaks haigust varases järgus enne vaevuste tekkimist diagnoosida. Valikmeetod on kirurgiline ravi, mida kõnealusel juhul ka rakendati, ning tsüsti kirurgiline eemaldamine oli sobivaim ravimeetod.Aeglase kasvuga kopsutsüstid olid suure tõenäosusega hagejal olemas juba enne maksatsüsti eemaldamist, kuid nad ei põhjustanud vaevusi, leidis haigla esindaja kohtus.Hagejat esindav jurist, kes palus jääda anonüümseks, sõnas, et tema klient lõpetas kohtuasja, kuna kartis, et ei suuda kaotuse korral korvata haigla kohtukulusid.Samas olevat haigla esindaja pakkunud hagejale kohtuasja alguses hüvitist, mida too vastu ei võtnud. Nüüd haigla hüvitist enam ei pakkunud, lisas jurist.