Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Suitsetajate seas on rohkem unetuid
Ajakirjas Addiction Biology avaldatud värskes uurimistöös võrdlesid teadlased suitsetajate ja mittesuitsetajate ööund, leides, et suitsetajate hulgas on oluliselt rohkem inimesi, kelle uni on lühem või häiritum, vahendas ERR Teadusuudised.
Arvestades, et Eestis suitsetab 37 protsenti meestest ehk 222 130 meest ja 19 protsenti naistest ehk 131 838 naist ning 84 protsenti naistest ja 73 protsenti meestest sureb vereringeelundite haigustesse või pahaloomulisse vähki, mille mõlema puhul on suitsetamise üli suur faktor, ei oleks palju, kui suitsetajad maksaksid enda tekitatud haiguse kinni ise.
Hollandi Rahvatervise ja Keskkonna Instituudi poolt läbi viidud uuring näitas selgelt, et suitsetajad ja ebatervislikult söövad inimesed on ühiskonnale ja ravikindlustussüsteemile odavamad, kuid tervislikud inimesed - suitsetajad surevad ära palju kiiremini, vajades tunduvalt vähem riiklikku raviraha, vahendas Delfi.
Vastupidiselt eeldusele, et suitsetamine leevendab stressi näitab hiljutine Suurbritannias läbi viidud ning ajakirjas British Journal of Psychiatry avaldatud uuring, et suitsetamisel ei ole stressi vähendamisega mingit seost. Siiski tunnevad suitsetamisest loobujad end pärast loobumist vähem närviliselt.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.