Autor: Triin Tabur • 7. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Karistusseadustiku 132. paragrahvi alusel on alates 2002. aastast asendusemadus võõra munaraku või sellest valmistatud inimloote ülekandmise teel keelatud, aga juba 2008. aastal jõudsid meediasse mitmed arvamused, mille kohaselt tuleks meil seda ranget hoiakut leevendada.

Eesti Bioeetika Nõukogu tegeles asendusemadust puudutavate eetiliste küsimustega aktiivselt 2008.–2009. aastal ja kuulas spetsiaalsel konverentsil ära oluliste huvigruppide esindajate arvamuse. Selle ja oma analüüsi tulemusena jõuti 2009. aasta novembris seisukohale, et põhimõtteliselt võiks asendusemadus Eestis olla lubatud vaid kindlatel meditsiinilistel näidustustel. Selle eelduseks on aga, et  ühiskonnas peavad olema loodud asendusemaduse protseduuri osapooltele kõik vajalikud tingimused ning protseduuriga kaasnevad ohud ja riskid tuleb maandada.