Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asendusemaduse teema vajab ühiskonnas veel arutelu
Eestis soovib paar naist aastas saada last
asendusema abil ja kuigi neil naistel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik
ise emaks saada, ei luba praegused seadused siiski lähedastel või sõbrannadel
neile appi tulla.
Seotud lood
Lapsi tahtvad paarid pöörduvad üha enam
Indiasse, kus surrogaatlus nõrgalt reguleeritud. Seetõttu õitseb riigis äri,
milles emakaid n-ö renditakse.
Eesti Bioeetika Nõukogu asejuht Andres Soosaar rõhutab, et asendusemaduse juures tuleb silmas pidada, et selle protseduuri tulemusena tekib uue ilmakodaniku ja temaga seotud inimeste õige keerukas sotsiaalne kooslus, mis ei pruugi alati käituda just lapse kõige paremate huvide järgi.
Viimastel nädalatel algatatud poleemika
seni seadusega keelatud reproduktiivtehnoloogilise asendusemaduse lubamiseks
Eestis on siiani olnud õige ühekülgne.
Eestis asendus- ehk sünnitusemade
kasutamisele rohelise tule anda otsustanud sotsiaalministeerium pani järgmise
aasta tööplaani vastava seadusemuudatuse koostamise.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele