Autor: Triin Tabur • 9. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna istub koos kõrge komisjon ja kaardistab probleeme. Seda oleks muidugi tulnud teha juba ammu ning pidevalt. Aga parem hilja, kui üldse mitte.

On loomulik, et arstid-õed ja nende tööandjad ei saagi tegelikult milleski kokku leppida, sest haiglajuht, kelle kohus haiglat elus hoida, peab seda tegema parimal võimalikul viisil ehk majandama asutust rahast, mida saadakse haigekassalt vastavalt lepingule. See leping näeb ette patsientide arvu ja iga ravivõtte hinna. Lepingu kogusuuruseks ongi raviteenuste arv korrutatud nende hinnaga. Nii määrab mängu piirid raviteenuste hinnakiri, milles iga teenuse suhtes on lisaks muudele kuludele arvestatud ka meediku inimtööjõu kulu.