Autor: Siret Trull • 17. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Päevalehe 11. oktoobri numbris on artikkel hemofiilia ravist, muuhulgas on seal lõik: „Eestis ei ole veel tuvastatud neid patsiente, kes oleks saanud vereplasmast eraldatud hüübimisfaktori süstimisel HI-viiruse. Paraku põeb enamik eakatest Eesti hemofiiliapatsientidest juba B- või C-hepatiiti – C-hepatiidiga on meil nakatunud 98% hemofiiliahaigetest“. Samuti on artiklis väide, et patsiendid on saanud nakkuse vereplasmast saadud hüübimisfaktori süstimisel.

Ravimiameti teatel testitakse kõiki Eestis kehtiva müügiloaga vereplasmast toodetud hemofiiliaravimeid tootmise käigus infektsioonitekitajatega saastumise suhtes. Standardmeetmeteks infektsioonide ravimitega leviku vältimisel on doonorite valik, individuaalsete vereannetuste ja kogutud plasma skriining infektsioonimarkerite osas ja viiruste inaktiveerimise/kõrvaldamise efektiivsete meetodite kasutamine ravimite tootmisel. Kasutatavaid meetmeid peetakse tõhusaks kapsliga viiruste (nagu HIV, B- ja C-hepatiit) ning kapslita viiruse (A-hepatiit) suhtes. Täielikult ei saa inimverest või -plasmast valmistatud ravimpreparaatide manustamisel infektsiooni ülekandumise võimalust välistada senitundmata või uute haigusetekitajate korral.