Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meditsiinitöötajate streik oli vajalik
Meditsiinitöötajate streigist on möödas enam kui kaks kuud. Vaadates tagasi sellele Eesti lähiajaloo pretsedenditule sündmusele, tuleb tõdeda, et streik oli kindlasti mitmes mõttes vajalik. Samuti loodan, et tulemuslik. Millises ulatuses ootused realiseeruvad, peab näitama lähitulevik, kirjutab Eesti Arstide Liidu liige ja TÜ Kliinikumi ühendlabori Tartu geneetikakeskuse laboriarst Neeme Tõnisson Kliinikumi Lehes.
Arvan, et on olemas teatud lävi, millest enam intensiivsemaks ja efektiivsemaks ei ole võimalik tervishoiusüsteemi „tuunida", kaotamata sealjuures inimesi ja kvaliteeti. Tundub, et juba mõnda aega on Eesti meditsiinitöötajate jaoks see lävi olnud ületatud. Eesti elanikud võivad küll uhkust tunda Euroopa efektiivseima tervishoiukorralduse üle, aga sellel on oma hind.
Seotud lood
Aasta pärast tervishoiutöötajate streigi algust murravad meedikud ikka veel piike liiga suure töökoormuse, väikese palga ja vähese tunnustusega.
Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamiseks eelnõu, millega soovitakse kaasajastada 20 aastat muutumatuna püsinud kollektiivset tööõigust, sealhulgas streigiõigust ning lahendada aastate jooksul tekkinud rakendusprobleemid.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele