Ainult tellijateleAutor: Triin Tabur • 20. veebruar 2013
Ainult tellijateleTähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hambaaukudeni viis muutus menüüs
Mesoliitikumis tegutsenud kütt-korilastel olid palju tervemad hambad, kui tänapäeva inimesel. Viljavaba dieet tagas neile peaaegu täiesti hamabaukudeta ja igemehaigusteta elu, selgub Austraalia teadlaste läbi viidud hambavaaba geneetilisest analüüsist, vahendas ERRi teadusportaal.
Teadlased eraldasid 34 eelajaloolise Põhja-Euroopa päritolu skeleti hammastest DNA. Selle põhjal uuriti, milline on olnud suubakterite areng viimaste kütt-korilaste, neoliitikumi inimeste, keskaegsete talumeeste ja tänapäeva inimeste hammaste taga. Teadlaste sõnul on hambavaap ainus ligipääsetav koht, millelt saab hõlpsalt uurida inimestega seotud baktereid.
Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu 
Meditsiiniuudised.ee uudiskiri kajastab olulisemaid meditsiiniteemalisi uudiseid Eestist ja välismaalt. Uudiskiri ilmub kolm korda nädalas.
Mu.ee toetajad: