Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hambaaukudeni viis muutus menüüs
Mesoliitikumis tegutsenud kütt-korilastel olid palju tervemad hambad, kui tänapäeva inimesel. Viljavaba dieet tagas neile peaaegu täiesti hamabaukudeta ja igemehaigusteta elu, selgub Austraalia teadlaste läbi viidud hambavaaba geneetilisest analüüsist, vahendas ERRi teadusportaal.
Teadlased eraldasid 34 eelajaloolise Põhja-Euroopa päritolu skeleti hammastest DNA. Selle põhjal uuriti, milline on olnud suubakterite areng viimaste kütt-korilaste, neoliitikumi inimeste, keskaegsete talumeeste ja tänapäeva inimeste hammaste taga. Teadlaste sõnul on hambavaap ainus ligipääsetav koht, millelt saab hõlpsalt uurida inimestega seotud baktereid.
Seotud lood
14. novembril toimus Tallinnas Mövenpicki konverentsikeskuses Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi sügisseminar „Kuidas viljakuskell tiksub?“. Konverentsil osales sadakond meditsiinitöötajat - kokku olid tulnud naistearstid, viljatusraviga seotud spetsialistid ja reproduktiivmeditsiiniga seotud teadlased.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele