Teadlased eraldasid 34 eelajaloolise Põhja-Euroopa päritolu skeleti hammastest DNA. Selle põhjal uuriti, milline on olnud suubakterite areng viimaste kütt-korilaste, neoliitikumi inimeste, keskaegsete talumeeste ja tänapäeva inimeste hammaste taga. Teadlaste sõnul on hambavaap ainus ligipääsetav koht, millelt saab hõlpsalt uurida inimestega seotud baktereid.
Bakterite koosluses toimusid esimesed olulised muutused, kui inimene õppis põldu harima. Teine suurem muutus kaasnes tööstusrevolutsiooniga 150 aasta eest. Erinevalt kunagistest kütt-korilastest ja varastest põlluharijatest on tänane menüü rikas süsivesikute ja suhkrute poolest. See loob aga suurepärase kasvupinnase hambaauke tekitavatele bakteritele.