Autor: Violetta Riidas • 24. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Raport näitab, et kui rääkida ühiskonna kulutustest pikaajalisele hooldusravile – ehk siis just sellist tüüpi hooldusele, mida vajab Hvostovi elukaaslase ema –, siis on Eesti silmatorkavalt säästlik.

Eesti kulutab pikaajalisele hooldusravile alla poole protsendi enda sisemajanduse kogutoodangust. Taani seevastu 4,5%, Rootsi 3,9%, Holland 3,8% ja Soome 2,5%. Ehk siis mitu korda rohkem kui Eesti. Euroopas on riike, kus kehtib lausa kohustuslik hoolduskindlustus – inimesed maksavad ligikaudu protsendi oma palgast selleks, et juhul kui nad vanana (aga kui peaks halvasti minema, võib-olla ka nooremana) jäävad abivajavaks voodihaigeks, ei peaks nad sõltuma üksnes enda lähedastest, vaid võiksid saada vajadusel ka professionaalset abi.