Vähemalt neljanda kursuse lõpetanud arstitudengid on saanud tervishoiuasutustes abiarstidena töötada 2011. aastast. Üliõpilaste seas 2012. aasta suvel korraldatud küsitlusest selgus, et peamised takistused abiarstina töötamisel on olnud patsientide isikuandmetele ligipääsu ja retseptide kirjutamise õiguse puudumine, rääkis Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president Marta Velgan.
Retseptide väljastamine ja paberimajandus moodustavad abiarstide ülesannetest aga suure osa, mistõttu on siiani need õigused abiarstidele tagatud juhendaja või residendi andmetega. Küsitluse järgi kirjutas retsepte 78% abiarstidest, neist 72% juhendaja ja 28% teiste arstide nime alt.