Hea tervisliku seisundiga vabatahtlikud said treenimiseks ühesugused jooksujalatsid, mis ei pakkunud jalale lisatuge. Nad jooksid 12 kuu jooksul kokku 326 803 kilomeetrit – selle aja jooksul tekkis vigastusi 252 inimesel.
Andmeid analüüsides selgus, et jalalaba ülepronatsioon ehk siseküljele vajumine ei tekitanud tavajalanõudega liikudes rohkem vigastusi. Andmete põhjal loodud statistilise mudeli kohaselt on suurema treeningkoormuse korral jalalaba üle- ja alapronatsiooniga inimestel vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kelle jalalaba liikuvus on normaalne ehk kogu jalapöid pehmendab jooksul tekkivaid lööke. Nielseni sõnul seavad tulemused kahtluse alla pikaaegse veendumuse, et ala- ja ülepronatsiooni puhul peavad jalanõud pakkuma jalalabale lisatuge.